News

19.05.2016

ETERA tera - Nürnbergi kroonika

Hartmann Schedeli "Liber chronicarum" on oma sisult üleüldine ajalugu alates maailma loomisest kuni autori kaasajani välja. Autor on kasutanud allikatena vanemaid ja kaasaegsemaid tekste ning suures osas on aluseks piiblitekstid. Samas sisaldab see ka mitmete Läänemaailma tähtsamate linnade ajalugusid. Uurijad on välja selgitanud, et umbes 90% tekstist on koostatud erinevate teoloogia-, filosoofia-, humanitaar- ja loodusteaduste alaste tekstide põhjal, 10% kroonikast on aga Schedeli originaallooming.

Loe edasi...

09.12.2015

Kunst ja kunstnikud Tartus 19. sajandil Kunst ja kunstnikud Tartus 19. sajandil

Tänasele Tartu Ülikooli Raamatukogu kunstikogule pandi alus kaks sajandit tagasi, mil taasrajatud Tartu Ülikoolis loodi 1803. aastal kunstimuuseum. Selle esimene juhataja, innukas kunstisõber ja kogude väsimatu arendaja professor Johann Karl Simon Morgenstern (1770-1852) koondas õppe- ja teadustöö toetamiseks muude kunstivarade kõrvale ka väärtusliku graafikakogu. Sellesse püüti hankida peamiselt nimekate Lääne-Euroopa kunstnike teoseid, baltisaksa kasvav kunstilooming polnud sajandi algupoolel veel eriliseks kogumisobjektiks. Küll leidus aga kohalike kunstnike loomingut K. Morgensterni isiklikus kunstikogus, mis peale tema surma lisandus muuseumikogule. Kunstimuuseumi ümberkorralduste tõttu läksid gravüürid ja joonistused 19. sajandi II poolel ülikooli joonistuskooli valdusesse, kus neile lisandus arvukalt õppeotstarbelisi lehti, aga ka näiteks professor M. Rosbergi graafikakogu.

Loe edasi...

09.12.2015

Lääne-Euroopa varane graafika Lääne-Euroopa varane graafika

Tere tulemast näitusele, mis tutvustab Tartu Ülikooli Raamatukogu graafikakogu vanemat osa — Lääne-Euroopa 15.–18. sajandi graafikat ja varast saksa litograafiat. Virtuaalnäituse aluseks on raamatukogu 200. juubeli aastal 2002 korraldatud graafikanäitus ja kogu kohta ilmunud trükikataloogid.

Lühidalt iseloomustatakse graafikakogu tervikuna ja maade kaupa, samuti graafikatehnikaid nende arengus ja tehniliste menetluste eripära.

Loe edasi...

09.12.2015

ETERA tera - teadmata ajalugu

ETERA - tera

Esimeseks ETERA teraks ei ole aga üks konkreetne teos, vaid asjaolu, et teadlaste juures on veel väga palju tahke, mida ei teata või ei ole üksikasjalikult uuritud. TLÜ Akadeemilise Raamatukogu direktor Andres Kollist näitlikustab seda asjaolu järgnevalt:

Baer kirjutas 1864. aastal oma doktoritöö 50. aastapäeva tähistamisega seoses autobiograafia (vt. ETERA-st). Autobiograafia lõpus on peatükk “Seesmine elu” ja seal selline lõik: “Mul on samuti alles jäänud mõned luulekatsetused, sealhulgas eestikeelse eepose algus. See oli kirjutatud heksameetrites, mis selles keeles hõlpsasti kokku kõlavad.” Tuleb välja, et Baer hakkas kirjutama eestikeelset eepost.

Loe edasi...

09.12.2015

Kreutzwaldi sajand

„Kreutzwaldi sajand“ on Eesti Kirjandusmuuseumi mälupaik veebis – arenev, täienev, ideele avatud!

Kreutzwaldi sajand

Veebi sisu ülesehituse keskmes on EESTI KIRJANIK. Siit leiate: isikututvustused, fotoarhiivid, teosed. Autorite valik algab Lauluisast, F. R. Kreutzwaldist, temast alates kõik 19. sajandil sündinud kirjanikud – seepärast siis „Kreutzwaldi sajand“.

Raamatud, käsikirjad, fotoarhiivid – EKM arhiividest.

NB! RAAMATUD – valiku aluseks esmatrükid. Lehitsejas on 3 eri formaati.

I. Piltidena - kõik esmatrükid (trükised) kuni 1924.
II. Tekstina (html) – autoriõiguste alt vabad raamatud (s.t mitte TEOSED, üksikud jutud, luuletused kogumikest)

Loe edasi...

09.12.2015

E-näitus KAART&kaartE-näitus KAART&kaart

Ajarännak Tallinna plaanidel koos postkaartidega viib meid linna, mis tõepoolest kunagi valmis ei saa. Koos tema rolli, välisilme, valitsejate ja elanikega on muutunud ka see, kuidas Tallinn on jäädvustatud plaanidele ja postkaartidele ning millisena seda on tahetud oma külalistele tutvustada. Kui linnaplaane on halduslikest ja militaarsetest vajadustest lähtudes valmistatud juba iidsetest aegadest, siis postkaartide ajalugu algas umbes 150 aastat tagasi. Mõlemad, nii ajaloolised linnaplaanid kui ka postkaardid, on rikkaliku ja mitmekesise informatsiooni kandjateks. Vaatepostkaardid täiendavad suurepäraselt linnaplaane, mis ei kajasta enamasti ehitiste ja rajatiste välisilmet. Tihti on postkaardid ainuke allikas mõnegi omaaegse esindusliku hoone või haruldase ansambli kohta.

Loe edasi...

09.12.2015

Eestlased Esimeses maailmasõjasEestlased Esimeses maailmasõjas

Esimeses maailmasõjas osales ligikaudu 100 000 eestlast, kellest hukkus või jäi teadmata kadunuks hinnanguliselt 10 000. Täpsed andmed puuduvad. Tervikpilti ei ole selle kohta, millistesse väeüksustesse Eesti alalt mobiliseeritud teenima saadeti ja kuidas nende teenistus kulges. Samuti ei ole suguvõsauurijatel lihtne leida andmeid maailmasõjas osalenud esivanemate saatuse kohta.

Kaasalöömiseks tuleb ennast Rahvusarhiivi virtuaalse uurimissaali VAU kasutajaks registreerida ja sisse logida. Sisselogimine on vajalik selleks, et saaksid sisestamiseks valitud säiliku enda nimele registreerida ning olemasolevaid kirjeid muuta ja täiendada.

Loe edasi...

09.12.2015

Rahvusarhiivi ajaveeb

Rahvusarhiivi ajaveeb

Rahvusarhiivi ajaveeb püüab kajastada Rahvusarhiivi tegemisi kogu tema mitmekesisuses. Alates huvitavatest leidudest hoidlasügavustest kuni värskemate digiteenuste tutvustusteni.
Heidetakse pilk nii konservaatorite töölauale, kui ka avatakse tagamaid, kuidas ja millistel alustel dokumendid üleüldse arhiivi jõuavad ning mis neist edasi saab.Samuti antakse ajaveebis ülevaate arhiivi uuematest näitustest, sündmustest ja trükistest.

Loe edasi...