09.12.2015

E-näitus KAART&kaart

Ajarännak Tallinna plaanidel koos postkaartidega viib meid linna, mis tõepoolest kunagi valmis ei saa. Koos tema rolli, välisilme, valitsejate ja elanikega on muutunud ka see, kuidas Tallinn on jäädvustatud plaanidele ja postkaartidele ning millisena seda on tahetud oma külalistele tutvustada. Kui linnaplaane on halduslikest ja militaarsetest vajadustest lähtudes valmistatud juba iidsetest aegadest, siis postkaartide ajalugu algas umbes 150 aastat tagasi. Mõlemad, nii ajaloolised linnaplaanid kui ka postkaardid, on rikkaliku ja mitmekesise informatsiooni kandjateks. Vaatepostkaardid täiendavad suurepäraselt linnaplaane, mis ei kajasta enamasti ehitiste ja rajatiste välisilmet. Tihti on postkaardid ainuke allikas mõnegi omaaegse esindusliku hoone või haruldase ansambli kohta.
Tallinna esimesed teadaolevad linnaplaanid pärinevad Rootsi ajast 17. saj. Need asuvad enamasti Rootsi Kuninglikus Sõjaarhiivis, kus üldplaanide kõrval on säilinud rohkesti mitmesuguseid lokaalplaane. Samuel Waxelbergi koostatud 1688. a. kaart (originaalis pealkirjaga „Delineatio geometrica öffer dte Länder dem Slottet och Stadhen ...”) on täpsem ja informatiivsem kui varasemad plaanid. Sellel on näidatud Vanalinna tänavad, linnasarase välispiirid ning piirid Toompea sarasega. Kaardil on kujutatud vesiveskid Härjapea jõel, lubjaahjud Lasnamäel, linna vesivarustuse trass, kõrtsid ja linnakodanike suvemõisad.
Kaardi koostamise ajajärk oli nii Eesti kui ka Tallinna arengus üks soodsamaid. Laienes rahvaharidus, paranes õiguslik olukord. Tänu pikale rahuajale suurenes rahvastiku arv Tallinnas u. 10 000 inimeseni. Neid muutusi kajastas Tallinna plaanil ka S. Waxelberg. 17. saj. kasvasid märgatavalt Tallinna eeslinnad, suurim oli Kalamaja koos Köismäega. 1653. a. rajati väljaspool linnamüüri Uus tänav ning peagi hakati sinna elumaju ja aedu rajama. Kavandati uusi tihedama asustusega piirkondi Vanalinna lähistele. Kaardilt näeme, et erakruntideks antud linnamaade välispiiriks olid praegused Jõe, Pronksi, Liivalaia, Suur-Ameerika, Koidu, Paldiski mnt., Saani, Toompuiestee, Kopli ja Salme tänav. Ka väljaspoole tihedama hoonestusega ala tekkisid uued asustuspiirkonnad. Suurim neist oli 1653. a. rajatud Kristiine heinamaa, kuhu tekkis mitu suvemõisat. Uusi suvemõisaid rajati Kadriorgu, Juhkentali, Mustjõele, Rocca al Maresse jm. Need asustusalad mõjutasid mitme sajandi kestel nii Tallinna teedevõrgu arengut kui ka uute asustuspiirkondade kujunemist ja kasvu.
Pärast Põhjasõda läks Tallinna linnaplaanide koostamine Vene sõjaväe insenerikomandode kätte. Need plaanid asuvad enamasti Venemaal keskarhiivides. Kohapealsed võimud hakkasid linnaplaane koostama alates 18. saj. lõpuaastatest, kui ametisse määrati Eestimaa kubermangu, Harju kreisi ja hiljem ka Tallinna linna maamõõtjad

e-näitus KAART&kaart


Vaata täpsemalt:

http://www.nlib.ee/e-naitused/index.php?id=17178

Tagasi Uudistele